Eelnevad rattahooajad:
2010
Esimene hooaeg DH ratta seljas, kes elulugu on lugenud, teavad, et ratastega puutusin kokku tõsiselt juba varem. Sõitsin hardtailiga, tulemused jäid sinna edetabeli keskele ja pigem tagumisse poolde juuniorite klassis. Väga tõsist arengut ei toimunud, pigem õppisin alles ennast ja ratast tundma. Kõik oli hirmus ja tundus väga raske. Arvasin, et full susseri saamisel olen kohe võitja valmis, aga eksisin ilmselgelt. Terve hooaja oli ilu ja oli motivatsioon. Sügisel sain fulleri, ning sain aru, et võitjaks see mind ei teinudki. Sellega kadus ka tibake motivatsiooni.
2011
Talvel mõtlesin, et loobun Downhillist, ja proovin kätt hoopis XCO distsipliinis. Siis sai alguse tõeline trenn ka. 4x nädalas külastasin jõusaali, käisin ujumas, jooksmas ja tegin muud aeroobset trenni. Aga kuna ratast ei saanud müüdud, siis jätkasin downhilliga. Mingi hetk, tuli ka motivatsioon tagasi ja otsustasin, et kui ma kõvasti tööd teha, siis saab ehk asja. Hakkasin rohkem aru saama rattasõidust, sõidutehnikast ja muust sellisest. Hakkas paranema vaikselt sõidutehnika ja enesekindlus, kuid ka neis oli tõusu ja mõõnasid. Konkurents kasvas sel aastal igatahes, ning kuigi olin kõvasti kiirem, asetsesin ikka seal tabeli keskel. Võibolla oli natuke rohkem asja ka tabeli esimesse poolde. Hooaja tipphetk oli siiski Eesti Meistrivõistlustel, kus suutsin end 3. sõita Juuniorites. Teine koht jäi poole sekundi kaugusele, ning ei olnud päris puhas mu sõit, aga selline ongi downhill.
2012 kevad, pööre elus
Mai keskel sai mulle selgeks, et DH pole minu ala. DH on väga psühholoogiline ja seda eriti Eestis. Kuna tulemuste puudumisega kadus ka nauding ja teatavasti pean ma võistlusspordist väga lugu, siis oli selge et minu aeg on läbi. Oli aeg edasi liikuda. Kuna mets ja juurikad mulle meeldivad ning ka jalgrattad on lahedad jätkuvalt, sai otsustatud peale esimest XC võistlust ja DH võistluse ebaõnnestumist, et on aeg edasi liikuda XCsse. Sõidame, treenime, võistleme. Vaatame, kas saab asja või ei saa. Võta seda sellise elu osana, hobi oleks vähe öeldud ja samas elu oleks liiga palju öeldud. Lisaks sobib see ka paremini mu tuleviku soovidega, eelkõige sooviga elada Eestis.
