Elus on omad tõusud ja mõõnad. Elus on palju ilusat ja palju head, aga ka sitaks palju koledat ja halba. Elu on üks väga huvitav asi. Inimesed on kartnud surma aastatuhandeid. On kardetud põrguid ja tänapäeval kardetakse lihtsalt, et saab otsa.

Inimesi on kolme sorti: On lollid, on tavalised inimesed ja on intelligendid. Kõige raskem on olla kas loll või intelligent. Vahet pole kumb sa oled, inimesed ei saa sinust aru. Sul on raske enda vaateid teistele seletada. On raske öelda, miks sa just niimoodi arvad. Tihti sind ei kuulata. Neil kahel sordil on väga raske hakkama saada tänapäeva ühiskonnas.

Endast rääkides

Koolis on seis üsna sama mis oli nädal aega tagasi. Hinded ei taha koha paremaks minna. Mida soovitan praegustele põhikooli õpilastele. Ärge lugege igast vastuolulikku kirjuandust, mis tekitab teile vastuolusid oma vanemate ja ühiskonnaga üldse.  Soovitan olla ja kuuluda sinna “tavalisse” klassi, kogu oma keskkooli ja põhikooli aja. Loovalt mõtlema hakata peale seda minu silmis jama on palju kasulikum. Räägin praegu puhtalt omast kogemusest. Väga väga raske, on toime tulla mul hetkel praegu kõige sellega. Üritan, aga sellest jääb vähemaks. Kooliga on nii, et ma võin õppida, aga kui ma enam ikka aru ei saa, proovin ja möllan, siis ma annangi alla. Spordiga on tunduvalt lihtsam. Spordis pole midagi sellist, et ei saa aru. Spordis on kõige põhjus.  Aga jah, koolist ei taha välja kukkuda, sest ma tahan ju kehakultuuri kunagi õppida. See on üks põhjuseid, miks mul on veel motivatsiooni koolis käia ja õppida.

Trenn

Trenni olen hoolega teinud. Reedest alates uus jõusaal “Gymleco”. Hind on väga okei. Eile tegin omale uue jõusaali kava ka valmis. Võtsin fitnessist blangu ja vastavalt oma erialale ning kogemusele timmisin seda. Üks päev tehtud, väga mõnus tundub. Täna siis teeme teise päeva ka ära. Jõukas on täitsa mõnus hetkel. Koos minuga võtsin Markuse ka oma käpa alla, tegin talle kava ka valmis. Täna on tal esimene proovikas, eks näis kuidas hakkama saab. Kahe kuti peal siin saan katsetada oma meetoteid ja päris huvitav ma loodan, saab olema nende arengut jälgida

Funny sunday

Pühapäeval käisin Markuse ja Taivoga Katleris DHd sõitmas. Mingi 6 nädalat viimasest sõidust möödas. Sitaks kaiff oli. Katleris sai veidi videomaterjali ka üles võetud, siinkohal tänud Markusele! Veidi veel materjali siin vaja võtta ja siis on veel ainult kokku vaja panna ja offseason video ongi valmis. Ühtlasi varsti räägin ehk natuke sponsoritest ka, aga seni kuni midagi veel kindel pole, siis veel vaikin. Elu on täis üllatusi, i guess.

Üritan oma asjadega siin mingi joone peale saada tagasi, hoidke teie ka pöialt, et ma oma elukese korda saaks!

Lõppu üks huvitav artikkel vastupidavus sportlaste jõutreeningu kohta. Lugega, minu arust täitsa mõtleva paneb koht.

I

http://www.fitness.ee/?act=article&articleID=1211&seoTitle=joutreeningud-vastupidavussportlastelei-osa

II

http://www.fitness.ee/artikkel/1220/joutreeningud-vastupidavus-sportlasteleii-osa/2

Suusavõistlused

Käisin eile Mustamäe koolide suusavõistlusel. Seadsin endale mõttes mingi eesmärgi ka. Distants: 4km vabastiilis. Tunne enne starti oli hea, motivatsioon oli kõrge, ilm oli kena määre oli ka üsna okei.  Siis tuli start, esimese 300 meetriga sõitsin end üsna lukku, ning kui ma sellest aru sain tuli kohe otsa tõus. Ülejäänud minutid üritasin kuidagi ära kannatada. Selle 4km aeg tuli mul 16.30 kanti, kui ma nüüd õigesti mäletan. Oma koolis oli see vist siis eelviimane aeg. Üldse polnud rahul. Kohe tekkisid õhku küsimused, et mis mõttes ja mida. See, et ma end lukku sõitsin, see ei tohiks nii palju mõjutada seda tulemust ikkagi. Jah, kui nüüd mõtlema hakata, siis see aasta veidi rohkem kui kuu aega tagasi sain endale esimesed suusad, mida võib suuskadeks kutsuda.  Aga ikkagi jah. Aga 2. Märts tuleb kooli suusapäev, siis saab uue võimaluse. Tuleb vahepeal aga tööd teha, ja tõsiselt kui keegi tunneb, et ta on üle keskmise suusataja, siis hea meelega ootan näpunäiteid.

Tänane päev

Täna kohtusin ühe tuttavaga, kellega kunagi varem juba kokku olime puutunud ja kes minus tõsiselt tõi välja ettevõtja “hinge”. Lisaks sellele, et tõenäoliselt räägin ma varsti oma esimesest sponsoridiilist, sain ma ka päris suure hulga informatsiooni ka ettevõtluse kohta. Eks näis mis sellest saab, igatahes tõsiselt palju informatsiooni töötas täna mu aju läbi.

Kuidas edasi?

Sitaks hea küsimus. Teaks ma sellele ise vastust oleks tore. Midagi tuleb ilmselgelt ette võtta, sest varsti olen omadega ikka veel rohkem kui täielikus pasas. Ausalt öeldes, sai täna isegi paar pisarat poetatud selle perse augu pärast, kuhu ma sattunud olen. Aga siis mulle meenuvadki sellised sõnad nagu “It’s how hard you can get hit, and keep moving forward.” Ja need sõnad tekitavad minus väikese valguse, et peab minema edasi. Tegelen nüüd edasi õppimisega ja üritan blogi ka aktiivsemalt pidada. Pole lihtsalt olnud isu kirjutada.

Seniks aga üks äge edit, mis minu talve ergastab.

..team noname is getting started

Ja ühtlasi mainiks ka ära, et tegelikult olen ma vähemalt aasta aega mõelnud mingist DH tiimist. On aeg teoks teha mõte. Olen kuulnud inimeste ütlusi, kelle arust see on mõttetu ja olen ka kuulnud arvamusi, et see on päris lahe. n lahe, kui on mingi väike grupp inimesi kes on mNo savi need inimesed praegu, sest minu arust on lahe. Ootiveeritud ühe eesmärgi nimel trenni tegema ja võistlema. Hetkel on meid kaks. Meil pole nime, põhimõtteliselt mitte midagi. Aga on idee ja on motivatsioon. Ja tegelikult on üks mees veel, kes pole mingit sõna öelnud, aga ta mõtleb, loodan et annab ka “jah”i ära varsti. Härra Purres andis päris palju kasulikku informatsiooni klubi koha pealt, aitäh talle. Aga see kellega koos ma seda asja plaanin hetkel on hr Markus Andreas. DH rookie, aga kõige suurema motivatsiooniga kutt siin, keda ma näinud olen. Ta on sõitnud alles üsna üürikest aega, aga areneb kiiresti ja on motiveeritud. Motiveeritust just siin väga palju pealinnas ei kohta. Homme saame kokku, arutame asja teeme mingeid plaane juba vaikselt.

lisa uudistena

Kuna see ilm on selline nagu ta on, siis Markusega siin plaanime jõukasse ka ronida. Kooli oma on väga peldik, seega hetkel vaatame veidi asjalikuma värgi poole. Hooaja plaani olen ka siin teinud. Eks me kõik olema juba oma mõttega kevades, täna ma igatahes tundsin seda. Kui koolis päike läbi akna mõnusalt küttis tundus küll, et kevad ongi käes. Järgmine hetk meenus, et väljas on üle -20 kraadi, aga noh see oli hea vähemalt hetkeks.

Ärge siis ära külmuge sõbrad!

Kui ma hiljem õhtul mere äärde läksin, olid otsapidi maas erineva suurusega süstlad. Suurimad olid seal oma 5 liitrised ja väiksemad paarisaja milliliitrised. Kõigil olid peal olerexi kirjad. Süstalde sees oli pruunikas, kollakas mis iganes vedelik (pakuks mingit õli). Kindlasti üks veidramaid unenägusi mida olen näinud.

..meanwhile in russia

Sai siis neljapäeval arsti juures käidud. Midagi hullu ei olnudki. Limaskesta põletik. Kuulas, võttis vereproovi, kurgust proovi. Lõpuks siis küsisin, et millal trenni saab teha. “Nädal aega kindlasti ei tasu trenni teha”. Mul oli suht waaaaat. Sellega siis on sisuliselt 3 nädalat korraliku trennita oldud kui ma trenni võin jälle tegema hakata. Aga eks omad vitsad peksavad.

Aga mul oli igav, siis lugesin “Treeninguõpetuse läbi”. 200lk pooleteise päevaga minu kohta pole paha. Lisaks olen siin oma treeningplaanide ja päevikuga tegelenud. Raske on, ütlen ausalt. Üritada objektiivselt hinnata oma taset ja kõike seda värki. Eriti kui sa teed seda kõike oma kogemuste ja loetud kirjanduse põhjal. Aga elu ei olegi lihtne. Ja samas pole ma ka leidnud inimest oma kodukandist, kelle kätte võiks enda sportlikku tulevikku ja unistusi usaldada. Ma usun, et olen viimasel ajal tõsiselt muutunud. Hakkan asjadest vist viimaks ometi aru saama. Eks näis mis saab, muud ei oska ma öelda.

Nädalavahetus oli peaaegu lõbus. Reedel oli enesetunne päris hea, sai 1,5h suuska tehtud. No nagu arvata oli, siis oli täitsa perses. Suusamäärimisest ei tulnud midagi välja. Aga nagu ikka, siis esimene kord läheb ikka ju aiataha. Laupäeval tõmbasin need kilod parakat suusa alt ära, ning asi paranes. Korraliku testi ei saanud teha, ilm väga ei soosinud. Aga jah, tibake sai sikliga sõidetud, ning õhtul sauna. Pühapäeva ommikul oli tunda, et haigus on tagasi. Sai viga tehtud selle reedese suusa ja laupäeva õhtuse saunaga.  Tuksis. Aga pühapäeval olin päris palju õues, tegime puid, sõitsin sikliga. Kui tegelt nii võtta, siis treeningtunde tuli isegi ca 6-7h, pühapäeval see puude vedu oli siuke paras madala pulsiga jõusaal. Aga mis hinnaga muidugi. Isegi kuuri katusele õnnestus üks jurakas lepp ajada, aga õnnelikult läks, et midagi hullu väga ei juhtunud, talad ja sein jäid terveks, vaid paar plekki ja mõned lauad vaja ära vahetada..

Nüüd jälle esmaspäev käes, koolis eriti olla ei kannatanud ning tulin koju ja enesetunne on ikka üsna pask. Mingit trenni enne ei tule, kui kurgust olen punetuse välja saanud ja nohust enam jälgegi pole. Ehk siis arvatavasti alles järgmine nädal. 2 sellist korralikku trennita nädalat. Ja lisaks koolist puudumised. Haige olemine, pole kunagi nii halb olnud. Egas midagi tuleb terveks saada ning hakata järele ronima vaikselt.

Haige

Olin noorem, oli haige olla tore,

Nüüd olen vanem, ning nüüd on pigem kole.

Passin kodus ja mitte kui midagi pole teha,

ning lihtsalt tunnen, kuidas vedelemaks muutub minu keha.

Joon teed ja söön igast “tervendavat” kraami,

aga see ei aita ja tatt ripub ikka maani.

Juba teist nädalat ei tunne ma end üldse hästi,

vast on karma ja haigus äkki mestis?

Nüüd mul üle jää muud kui oodata ja loota,

et tervis kiiresti saab korda.

Alustuseks räägiks oma nädalast. Kõik algas väga kenasti esmaspäeval, kool, mõnus suusalaks, rada oli palju vaiksem võrreldes pühapäevaga. Pühapäeval oli Harku 15km ringil ikka iga 100 meetri peale, mõnikümmend inimest, rahvast oli väga palju. Ja enese üllatusekski tuli selle pühapäevase trenni keskmine pulss mul 163, mis on minu kohta ikka päris kõrge. Aga kestis ilusti ära, midagi hullu polnud.

Aga teisipäeval läks asi allamäge. Hommikul ärgates oli enesetunne üsna sitt ikka. Lisaks punane ja valus kurk. Käisin koolis, tegin mata kontrolltöö ära ja tulin tulema. Lootsin, et läheb üle kiiresti, aga täna no neljapäev ja vaikselt tunne on parem. Ma väga loodan, et homme on juba päris hea ja saab suuskama minna. Otsustasin siis ise suuska määrima ka hakata, käisin täna poest tavaari toomas, vanaemalt saab vana triikraua, eks näis mis saab! Ütlen ausalt, pole kunagi varem nii väga tahtnud terveks saada, kui praegu.

Ja siis teema kaks, ehk rattasportlased

Paljudele rattasportlastele on väga raske saada korraga head kvaliteetset trenni ja samas ka naudingut saada. Mis siin salata, ka mul on olnud sellega probleeme ning räägingi praegu omast kogemusest. Kõigil meil võistlustlevatel jalgratturitel on mingi eesmärk. Neid kes niisama võistlemas käivad on vähe. Enamus ei taha küll seda tunnistada, aga hinges on ikka mingi eesmärk kellele ära panna või mis ajaga sõita jne. Ja siis kui on tõeline tahtmine oma eesmärki saavutada, hakatakse ullult trenni tegema, et oma eesmärk saavutada. Intervallid, sama trenn nädalast nädalasse. Hakkab ajude peale lõpuks, ning see võibki tekitada motivatsiooni kaotuse jms. Siis ongi palju tõenäolisem, et oled teinud kuu aega kõvasti trenni, et võistlustel olla seal kus tahtsid, ja siis läheb palju halvemini kui lootsid, et läheb. Selle vastu olen mina leidnud rohu. Ka minul esines eelmine suvi seda sama, kui enamvähem 5 päeva nädalas neid samu radasi sõitsin. Eesmärgiga “parandada oma tehnikat”.

Tagantjärele mõeldes, siis siin oleks mu soovitused:

Downhillerile:

Kui vähegi rahalist võimalust on muretse endale HT, XC, MNT. Vastavalt sellele, mis sulle endale kõige rohkem huvi pakub ja samas mõtle ka sellele, mis on sinu piirajad (nõrgad küljed). Kui selleks on tehnika, siis on HT su parim sõber, aga kui tunned, et jalg on nõrk siis muretse maanteeratas. Kui lihtsalt tahaksid vaheldust, aga maanteesõit väga ei istu siis muretse XC ratas. Lihtne, ja toimib!

Maastikusõitjale:

Kõvematel meestel, on olema lisaks XC rattale ka MNT ratas. Nagu ma kuulnud olen, siis Elioni suunitlustega meestel on kombeks enamus trenni teha maanteerattal, ka suvel. Kui tunnete, et vähegi siiber on saanud maanteesõidust, siis võtke oma XC pill ja minge sõitke veidike singleid. Garanteerin, et motivatsioon tuleb tagasi. Lisaks aitab ka see, kui sõidad midagi muud ka vahepeal kui ainult Pärnu maantee-Harutee ringi. Mine tee mingi matk, või ükskõik mida sportliku, mis vähegi meeldib.

Maanteesõitjale:

Ma usun, et siledal maal intervalli sõitmisest võib üsna kiiresti üle visata. Kõige parem on valida mingeid huvitavaid trajektoore. Mulle näiteks meeldib väga pirital lükati tee. Üles alla, ilus maastik, hea tee. Palju parem, kui Pärnu maantee lõputu sirge. Ja samas säilib ka teie intervalli efekt. Annad tõusul tiba raskemalt. Ning alati naudi ka vahel, lihtsalt kulge, avasta teid.

Pea meeles, motiveeritud sportlane on alati kiirem, kui tema ületreeninud naaber!

Ja spordiga alustavad inimesed

Leidke endale eesmärk. Sobib, näiteks kaalulangetus ja selle hoidmine, või siis lihtsalt enesetunde parandamine. Loomulikult valige ka sport mis meeldib. Kui jõusaal ikka üldse ei meeldi, siis sinna pole mõtet minna ka. Meie keha ja emotsioonid on väga tihedasti omavahel seotud. Proovige erinevaid asju, külastage erinevad spordiklubisi. Tänapäeval on spordiklubisid nii palju, et raske on valida. Loe või ära loe, igaühe kohta on midagi head ja midagi halba, seega oma silm on kuningas. Nautige!

Loodan, et oli mõni asi, mis tegi teid veits targemaks.

Tahtejõud viib edasi

Eile õhtul mõtlesin ma väga tõsiselt selle nädala trennidest. Väga nutune nädal, sest argipäeval tegin ainult ühe trenni. Kalkuleerisin oma aega ja ilm läks ka päris heaks, ning rajameistrid lubasid hommikul masinatega peale minna. Sai otsus vastu võetud, et täna hommikul, suuskadega peale. Mõeldud tehtud, 7.30 oli äratus. Tiba raske oli algul voodist välja saada, aga edasi läks asi libedalt. Kohe peale rajamasinat sai peale ja nii ta läks. Täna oli palju parem juba sõita kui kolmapäeval, lihas teadis mida oodata ning eks tehnika ka vaikselt areneb. Lisaks laskumise näpunäide. Aga just tänase sõidu ajal ma mõtlesingi, et ega normaalne 16 aastane vist kell 8 hommikul suusatama ei läheks ja see tegi tunde veel eriti eriliseks. Ja siis ma saingi aru, et üks minu andeid on väga kõva tahtejõud. Homme tuleb ka suusapäev arvatavasti, kuna ega siin muud väga teha ei ole. DH

Hooaeg 2012

Tegelen ikka siin kerge plaani pidamisega oma 2012 hooajale. Tegelikult on plaanis vist XCO EMV ka kaasa teha, kuna see toimub Tallinnas ja Juuni kuu sees, kus mu võistluskalender on nagunii üsna tühi. Siis ongi paras aeg, rohkem XC ratta seljas istuda ja sellega tehnilist sõitu ja mootorit arendada. Lahe, mida ma muud oskan öelda! Mott püsib, ning mul on selle üle väga suur rõõm.

Ärge teiegi kodus passige, ja minge tehke sporti!